UML on visuaalne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arendajale endile kui
'
ka erinevatele muudele isikutele protsessi juured kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine
struktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, andmestruktuuri
kirjeldamiseks on näiteks olimidiagramm (ERD). Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks, kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks.
UML tekkis vajadusest kujutada objetirienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsessi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja james Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled
Kuhu siis aja jooksul tekkiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm inglisekeelsest terminist
"Unified Modeling Language"
Erinevaid UML liike on palju, näiteks:
Kasutuslooskeeme kasutatakse süsteemi moodustavate tähtsaimate elementide ja protsesside määramiseks.
Primaarelemente nimetatakse "aktoriteks" ning protsesse "kasutuslugudeks". Kasutuslooskeem näitab, millised aktorid suhtlevad iga kasutususlooga.
Klassiskeemi kasutatakse nö. kasutuslooskeemi viimistlemiseks ning üksikasjaliku süsteemidisaini määramiseks.
Klassiskeem liigitab kasutuslooskeemil määratud aktorid omavahel seotud klasside kogumiks. Klassidevaheline suhe või assotsiatsioon võib olla kas "on" või "omab" tüüpi.
Iga klassiskeemil toodud klass on võimeline pakkuma teatud funktsionaalsust. Neid nimetatakse klassi meetoditeks.
Lisaks sellele on igal klassil olemas rida atribuute mis määravad klassi üheselt.
jadaskeem esitab süsteemi objektide omavahelist suhtlemist. Jadaskeemi oluliseks omaduseks on selle ajaline järjestus.
S.o. esitatakse samm-sammult täpne objektide vaheline interaktsioon. Erinevad objektid jadaskeemil suhtlevad omavahel "sõnumite" edastamise kaudu.
nagu ka nimi ütleb näitab olekuskeem erinevaid olekuid, mida läbivad süsteemis olevad objektid oma elutsükli jooksul.
Süsteemis olevad objektid muudavad oma olekut vastavalt süsteemis toimuvatele sündmustele. Lisaks sellele näitab olekuskeem ka objekti oleku üleminekut algolekust lõppolekusse vastavalt süsteemi mõjutavatele sündmustele.
objektskeem on teatud tüüpi klassiskeem. Objekt esitab klassi olekut teatud ajahetkel süsteemi töö käigus.
Objektiskeem esitab süsteemi erinevate klasside olekuid ning nendevahelisi relatsioone või assotsiatsioone teatud ajahetkel.
Lühikirjeldus.
Kujundite/joonte lahtiseletus
Üks näidisjoonis