Tagasi

prototüüp


Prototüüp on süsteemi algne versioon, mida kasutatakse disaini võimaluste katsetamiseks ning ideede demonstreerimiseks.
Prototüüpe saab kasutada erinevates arenduse faasides. Näiteks nõuete analüüsi etapil nende
leidmiseks ja valideerimiseks; disaini etapil valikuvõimaluste uurimiseks ning kasutajaliidese kavandamiseks
Kasu prototüüpimisest on: parem süsteemi kasutusmugavus, täpsem ühildumine kasutaja tegelike vajadustega; parem kvaliteet ja hooldatavus
ning väiksem vaev arendamisel.

Prototüüpimine joonis



Prototüüpimise etapid

Nõuete kogumine

seda tehakse üldisemal tasemel ja samas ka fikseeritakse, mida on kindlasti vaja edaspidi täpsustama hakata.

Kiire kavandamine

keskendub nähtavale osale (sisend, väljund, vormid jms) ja selle tulemuseks on prototüüp. Klient hindab prototüüpi ja oskab selle alusel ka oma soove täpsustada.

Järgneb iteratsioon prototüübi parandamiseks, kuni see rahuldab kasutajat. Samal ajal saab arendaja uusi teadmisi kliendi soovide kohta.

Prototüübi arendamisel on oluline, et see saaks loodud kiiresti, kasutades selleks abivahendeid (kiire prototüüpimise keeled ja tööriistad).
Prototüüp ei pea sisaldama kogu funktsionaalsust - ta peab keskenduma sellele, millest ei ole hästi aru saadud; prototüübis ei pea olema vigade
kontrolli ning prototüüp on suunatud funktsionaalsetele nõuetele (mitte näiteks turvalisuse probleemidele)

Prototüüpimist võib teha erineval põhimõttel - näiteks ühekordne prototüüpimine (Throw away prototyping), evolutsiooniline prototüüpimine (Evolutionary prototyping),
lisanduv prototüüpimine (Incremental prototyping).

Ühekordse prototüüpimise põhimõtted

Sellised prototüübid tuleb peale loomist likvideerida, sest nad ei ole heaks baasiks tegelikule süsteemile - näiteks ei pruugi nende alusel täita
mittefunktsionaalseid nõudeid, prototüübi struktuur ei sobi edasiseks arenduseks ega vasta ka muudele kvaliteedi nõuetele.

Viited infole: eõpearhiiv