Tagasi
Inkrementaalne arendusmudel
inkrementaalne arendusmudel on üks viis kuidas lahendada kosemudeli jäika tsüklit. see aitab
Arendusmeeskonnal toime tulla muudatustega paremimi. Muudatused võivad tulla kas äritegevusest,
kliendi soovidest, turu olukorra muutmisest, tehnoloogiate muutmisest, seaduse muutumisest või
lõppkasutaja tagasisidest. Kuna kosemudelis keset arendustööd on muudatustega toimetulek
keeruline, on kosemudeli kasutamine puhul muudatuste sisseviimine üsna kulukas, siinkohal tulebki
appi inkrementaalne arendusmudel. mudel ise on siis ajagraafikupõhine ja ei tugine erinevalt
kosemudelist täielikult valmiskirjeldatud kavandile. Selles mudelis saab arendada erinevaid
programmiosi samaaegselt või erinevatel aegadal.
inkrementaalses arendusmudelis aitab samaaegset arendustööd teha kindlad tegevused mida
kosemudelis ei ole. Nende tegevuste abil on võimalik kliendile kuvada programmile keskse
tähtsusega osi, enne kui neid täielikult arendama hakatakse. tehakse näiteks, kas mingisugune
kasutajaliidese prototüüp, või programmeeritakse vähese testimise läbinud MVP (Minimum
viable product) mis omab ainult programmi nõetes kirjeldatud keskset funktsiooni. Näiteks kui
tegemist on failikonvertoriga, siis ei oma ta suurt kasutajaliidese kujundust, ega isegi
funktsionaalsust osaliselt.
Kuidas on inkrementalses arenduses tegevuste käik?
Nõuete kirjeldus
Kirjeldatakse ära üldjoontes mida valminud tarkvaratoode tegema peab. Nõuded jaotatakse ka
ära tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Tähtsamad nõuded on tavaliselt need, mis kliendile
rohkem väärtust toob. Siin määratakse ära ka kuidas arendustöö toimima hakkab, ehk millistes
inkrementides klient oma toodet sama hakkab - ehk kui pika aja tagant.
Iga inkrement peab tarnima kliendile mingisugune toimiva toote osakese.
Süsteemi arendus
Kui nõuded on olemas, ning ära jaotatud prioriteedi järgi hakatakse toodet tarnima peale nüüd
teostatavat arendusprotsessi. Siin arendataksegi välja vastavalt nõuetele programmiosa.
Iga inkrement saab arendada kasutades erinevadi eksisteerivaid arendusmudelied
Näiteks kui on programmi osa, mis väga palju muutmist ei vaja - näiteks faili arvutist
lugemist, või sinna kirjutamist - siis on seda programmiosa (või funktsiooni) võimalik
arendada ka näiteks jäiga mudeli (kosemudeliga) või otsustada, vastavalt sellele milline
programmiosa parasjagu arendusel on.
Arendusega samaaegne nõuete täiendus
kui arendatatava programmiosa nõuded on külmutatud (ehk neid ei saa hetkel muuta), siis muude
mittearendusolevate osade nõudeid on võimalik muuta, ning nüüd kui mingisugune programmiosa
läbib parasjagu arendustsüklit on võimalk muuta muid nõudeid, mille vastav inkrement kas
hetkel arenduses enam ei ole või veel ei ole. Kõik muud nõuded on lahtised,
See tähendab
ka ühtlasi seda, et üks programmi osa on nõuete väljaselgitamise lõpetanud, saab seda
arendama asuda, enne kui nõuded täielikult valmis on
tarne ja integratsioon
Nõuetele vastava programmiosa valmimisel tarnitakse programmiosa - ehk inkrement - kliendile.
klient saab siis selle koheselt kasutusse võtta - või omapoolselt läbi testida - ja
täpsustada edasis projekti nõudeid ja anda tagasisidest valminud programmi osa kohta.
Selle põhjal võidakse tuletada juba valminud osale uusi nõudeid.
klient saab siis ka
valminudosa koheselt integreerida muu olemasoleva keskkonna või eelnevalt arendatud toote
süsteemidega.
Inkrementaalse arenduse head ning halvad küljed
Kulutsed on väiksmad - kuna kasutaja nõuded on muutuvad, aga muudatusi
saab sisse viia arendustsükli käigu, on nende muudatuste kulud väiksmad
kuna arendustsükkel ise ei ole vaja lõpuni viia, enne mudatuste sisse-
viimist. |
Progressi jägimine on keerukas - Arendustöö progressi ei jälgita enam
arendatud nõuete järgi, kuna need ei ole arendustöö alguses valmis, vaid
progressi jägitaks arenduskiirusepõhiselt - kui palju igas ajavahemikus
nõuetest arendada on võimalik. See tekitab siis halduritele nõude, et nad
vajavad pidevalt dokumentatsiooni arendustöö hetke kulgemise kohta. Kui
arendustöö on ka kiire, siis vahest on ka selle dokumentatsiooni hankimine
keeruline, kuna iga väikese versiooni kohta ei ole mõtet seda lihtsalt
tekitadagi. |
kliendi tagasiside on kohane . olemasolevale arendustööle saab meeskond
keset arendust tagasiside, et vajadusel muuta oma nõudeid, ja seega arenduse
suunda- Klient näeb ka kui palju on tehtud.
|
Süstemi struktuur aja jooksul degreerub - kuna arendatakse juurde
pidevalt uusi osi, ning ka sellised osi mida alguses planeeritud ei olnud
siis kipub arendatava toote sisemine süsteem spagetistuma. Selle vältimiseks
kulutatakse lisaressursse koodi refaktoreerimisele, et sisemine struktuur
korras hoida. kui korrashoidu tunduvalt keerulisem. |
Tarne on kiirem - klient saab funktisoneerivas osad kohe pärast
arendustöö lõppu kasutusele võtta, ning klient saab sellest varem kasu
kui näiteks tarkvaratootega, mida arenatakse jäiga arendusmudeliga. |
|
Arendusmudeli joonis
Mis vahe on inkrementaalsel SDLC1 ka iteratiivsel SDLC1?
Kuna inkrementaalne arendus ja iteratiivne arendus on lihtsalt sarnased sõnad
kipuvad nad inimestel sassi minema, aga nad siiski tähendavad erinevaid asju.
Inkrementaalne arendus
- on tarkvaratoote arendus kus iga inkremendi
raames valmib toimiv tarkvara osa. Valmussaadud tarkvaraosake integreeritakse
muu süsteemiga mis eelnevalt arendatud.
- Iteratiivne arendus - on muutmisstrateegia kus parandatakse või tehakse
ringi juba olemasoleva süsteem, et seda siis täiustada, ehk olemasolev süsteem
saab uue ja parema variandi - ehk iteratsiooni.
Viited infole:
eõpearhiiv