Algoritm

Kui me tahame teha midagi suuremat, võib tulemuse saavutamisel abi olla sellest, kui me kavandatu jaotame väiksemateks sammudeks. Samuti tuleb mõelda:

Kui tahame kellelegi teisele selgeks teha, kuidas midagi toimuma peaks, tuleb kasutada mõlemale poolele arusaadavat viisi. Näiteks täpsed juhised aitavad tulemuse saamisel:

Kui soovime ümbritsevat maailma mingit moodi käituma suunata, saab kasutada eeskirju. Eeskirjad võivad olla:

Tavaliselt on mingi ülesande lahendamiseks vaja teha mitu sammu järjest - sellisel juhul räägime lahenduseeskirjast ehk algoritmist. Algoritm on mingi hulk kindlas järjekorras kohustavaid eeskirju.

Algoritmi omadused


Algoritmil on neli olulist omadust:

Algoritm on täpselt defineeritud (arvutuslik) protseduur, mis koosneb instruktsioonide hulgast. Neile antakse sisendina mingi väärtus või väärtuste hulk ja leitakse väljundiks mingi väärtus või väärtuste hulk. Teisisõnu, algoritm võtab andmed ja manipuleerib nendega, järgides ettekirjutatud samme, et leida otsitavad väärtused.

Plokkskeem


Üks laialdaselt levinud viis algoritmide esitamiseks on plokkskeem, kus kasutatakse algoritmi alguse, lõpu, tegevuste ja otsustuste kujutamiseks erinevaid kujundeid.

Lineaarne algoritm


Lineaarne algoritm koosneb järjestatud toimingute jadast, mis ei sõltu algandmete väärtustest. Iga käsku täidetakse ainult üks kord rangelt pärast sellele eelnevat käsku.

Hargnev algoritm


Hargnev algoritm saab sõltuvalt mõne avaldise väärtusest või loogilise tingimuse täitmisest sooritada toiminguid mitmes erinevas suunas.