Nii matemaatikas kui ka programmeerimises kasutatakse lausearvutust, kus laused moodustatakse lauseid tähistavatest muutujatest ja tehtemärkidest. Lausete puhul ei huvita meid nende konkreetne sisu, vaid nende vastavus tegelikkusele. Lause tõele vastavuse näitab lause tõeväärtus.
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab suhet tõesse. Klassikalises loogikas on kasutuses kaks tõeväärtust: tõene ja väär. Sageli koostatakse lauseloogikas tõeväärtustabel, et näha, mis on loogilise tehte tulem sõltuvalt argumentide tõeväärtustest. Ühtlasi kasutatakse tõeväärtusi ka lausearvutuses.
Loogilise tehtena võib tuua näite "a ja b", kus a ja b on muutujad. See lause on tõene ainult siis, kui nii a kui ka b on mõlemad tõesed, vastasel juhul on see lause väär.
Teise näitena võib tuua lause "a või b", kus lause on tõene siis, kui vähemalt üks muutujatest on tõene. Vastasel juhul on lause väär. Lisaks eelnevatele tehetele on lausearvutuses veel teisigi tehteid.
Loogikatehetes on kasutusel järgnevad märgid:
Avaldised moodustavad programmide koostamisel olulise osa. Vastavalt avaldises kasutatavatele ja tulemuseks tekkivatele andmetüüpidele jaotatakse avaldisi:
Avaldistes osalevad operandid ja operaatorid. Operaatorid on need, mis opereerivad, enamasti tehtemärgid. Operandid on väärtused, millega opereeritakse.
Aritmeetikaavaldise tulemuseks on arvuline väärtus või ujukomaarv. Lihtsamalt öeldes on aritmeetikaavaldise näol tegemist matemaatikast tuttava arvutuseeskirjaga.
Loogikaavaldistel võib olla tulemuseks kaks võimalikku väärtust:
Loogikaavaldised võivad koosneda:
< <= > >= == !=Stringavaldise operandideks on stringid (ehk tekstitüüpi väärtused, sõned). Sõnedele saab rakendada liitmist ja täisarvuga korrutamist. Lisaks on olemas ka mitmeid erinevaid funktsioone, kuid neid tutvustame järgmistes peatükkides.